Erasmusega Portugalis

Yeti-T noortevahetust võõrustanud Quintas das Relvas on maakeeli murutalu või rohufarm Calçada das Relvases, Branca külas, Portugalis. Kohta peavad maailikunstnik ja tegevusõpetaja, kes on oma kandvaks agendaks võtnud säästliku eluviisi. Quintas das Relvases propageeritakse permaaiandust ja teraapialoomade kasvatamist, korraldatakse noortevahetusi, kunstiprojekte, pakutakse majutust ökohostelis, kasvatatakse paberitpuiduks eükalüpti. Päris oma allikas. Selle vesi on ülihea - maitselt ja muudelt omadustelt. Allika paneel on pärit aastast 1789, jälle üks mõnus ajast puretud liivakivitükk. Peamaja on pärit 18. sajandi lõpust. Mõnusad jämedateralisest liivakivist raiddetailid ja aastakümnetega lohkukäidud trepiastmed :) Yeti illustraatorite projekt liugles ökolainel algusest peale - kohe sisseregamisel saime igaüks korraldajate poolt punase plekk-kruusi, mille sai personaliseerida ja mis oli kogu sealviibimse ajal ainsaks nõuks, millesse jooke serveeriti. Ärakaotamine omal v...

Jälle jutupunktidena: Põgenemisplaan Pardakaardid Tagadisidering Mida teha eitava vastusega Must pesu kohvris  Takso hommikuks

Ülilühidalt: Palju ootamist Porto Da Terra Vanalinn Ogaleria Faculty of arts Sekkarid Yesterday Ei ühtegi taksot

Yeti saab läbi ja avati ühtlasi naabruskonnale. Et üritus saaks viisipäraselt toimetatud, siis natuke maalitud kehade liikuvat ilu ka, seda küll FB kontol, siia nii suur fail ei mahu. Hilisema meeleolumussi ka eest seisis Sam hea - see mees on nagu nullkulu Hunt Kriimsilm. Kulud on nullis siis tema poolt vaadatuna. Avamisperformance video siin . Igaüks annab tähenduse vastavalt oma teadmistele ja rikutusele :D

Catarina Sobral pikkis kuulajate pead täis astrofüüsikat, sel teemal on ta teinud koostööd ka Teatro Maria Matosega, kus toodi lavale vahva distsipliinide piire kompav etendus maailma loomisest väikelastele, vaata siia , ma tahan kaaaaa! Uh, tänasega said raamatustamise töötoad läbi - pisut pikale venis. Hää meel on, et uuesti tuletati meelde leporello formaat - seda sai viimati teadlikult tehtud iidam-aadam 30 aastat tagasi. Mitte nii teadlikult vast vähem kui aastapäevad. Praegu on graafikute-illustraatorite müügiletid avatud kohalike jaoks, keda eriti pole. Müügil on igasugust ülehinnatud pudipadi, graafiliste lehtede seeriate tagumisi otsi jms. Müük vist nagu väga ei edene, kõik tahavad müüa ja mitte keegi osta. Väike performants on ka tulemas. Homme päev toob kaasa Porto külastuse - me tahaks siit juba enne kukke ja koitu punnu panna. Portveinimuusjum, Sigatüüka raamatukogu eeskuju jms kohad vajavad vaatamist. Ja liha ja jogurtit tahaks ka. Viimane töötuba rühmatööna

Päeva tegijateks Ana Bustelo ja The Caver . Viimane maalis eile ära vetsumaja otsaseina ja nüüd on kõigil ootus, et õhtuseks töötoaks saab olema teiste seinte võõpamine. Saadanasaadana külm on. Sokid, mis olid WFAC2020 letile mõeldud, tuli endal jalga vedada. Varbavahedega ei kannata enam tallata. Eile pakuti meeleolumussi ka - päris lahe eletroonikuteduo toimetas, DJ George Silver nimeks. Natuke Puuluup, natuke Kraftwerk, natuke rikkis antenniga vastuvõtja ja hästi palju TTÜ maskiball "Metslased". Täna tuleb uus reiv, muusikainimesed on juba kohal. Eilne pidu lõppes kahe paiku, kell kaheksa hommikul ei tahtnud päike kuidagi tõusta. Ana töötuba oli pisut verevaene, praegu toimuvas TheCaveri omas läkski graffiti tegemiseks. Ta on lahe tüüp, oma tööeetikaga ja väga mõnusa esteetikaga. Selle peale peaks Härjapea elektrikasti ära värvima - mingi sügelevate sõrmedega tegelane on seda juba sodinud. Et teeks parema.

Siit Johanna varasemad tööd.

Täna on festivaliosa teine päev, kõnelejad-töötoatajad pisut nõrgemad kui eile - Laura Kientzler ja Carolina Celas. Natuke nagu ühe-raamatu-tegijad, aga õppida on neiltki. Töötoad seotud metsa, puude ja looduse tajumisega - päris vahvad ja vajavad mõnes maalilaagris kordamist. Esimene paar sokke on valmis ja kuivab. Leiaks mõne suurejalgse ka, kellele need parajad on. Täna peaks õhtul olema pidu-pidu, õhinat ja lille on õhus küll. Usin tantsuharjutamine ja showbarmenitrikkide proovimine käib.

Tänasega algasid maalima ilusamaks joonistamise tegevused. Hommikuti on kaks kahetunnist jututamist, päälelõunal viivad samad esinejad läbi töötoad. Esimene rääkija on Nicolau , teise poole teeb Ana Pez . Mõlemalt olen juba vahvasti paar impulssi saanud, mida ei jõua ära oodata, et saaks ära vormistada. Hirmkahju on, et kusagil kellelegi kompatunde praegu anda pole - Päälelõuna seda töötoad andsid kaks lahtijoonistamise nõksu, mõlemaid tahaks kohe kellegi peal katsetada. Praeguse tunnimahu juures selliseks lustis sega ei jää. Ja Sam - temast ei saa üle ega ümber. Keetis esimese tööta ajal maalima parimat Bretooni karamelli.

Tänane päev algas energeeritamisega emotsioonide reflekteerimise teemal. Bogdan ja Alvaro on umbehead fastsilitaatorid, nutt tuleb kadedusest peale. Pärast emotsioonide sirgeksrääkimist läksime peaaegu hääldamatu nimega kõrvalkülla eelmise aasta festivali näitust avama. Hea portveiniga võib avada ükskõik mida 😁. Päälelõuna magasin ma lihtsalt maha, nii et refleksiooniringis istusin vesi suus. Samal ajal minu põõnamisega jõudis siia kohale veel umbes 60 illustreerimishuvilist. Hommikulaulas prantsuse ja hispaania esinejatega rääkides küll mingit vau-tunnet ei tekkinud. No sellised ühekülgsed ja oma pea sisse ära eksinud. Kõige ägedam tüüp Erasmuse-pundist on Sam - ta on nagu sõõm värsket õhku. Sami nina on ka pildile jäänud

Künkad-mättad, künkad-mättad. Pealkiri ei saanud ka üldse originaalne. Tänane päev algas vihmasajuga, mis lõunaks end üsna ilusaks klaariks. Grupiprotsesside ehitamine jätkus mürinaga osade osalejate vastuseisust hoolimata. Hommikuseks ampauks oli 23 osaülesandega "missioon impspossible", sealt edasi lippude joonistamine üksi, paaris ja neljakesi. Lõunaks oli mõnel nahk üsna villis ja paadiehitus ei edenenud ühestki otsast, laavaväljalt põgenemise mängust rääkimata. Natuke rohkem päristööd ja vähem mängu annaks protsessides sama tulemuse, aga midagi saaks päriselt tehtud ka. Homme jätkub sama trall, korraks käime kõrvalkülas näitusel.